IBEKS
Firma "1S" ametlik esindaja Eestis
372-6606380 | 372-6606682 | 372-55511607
1C Lenovo Expert Systems ORDI DR.Web Microsoft Agent Plus
Laokompleksi juhtimisssteem "1S-Logistika: Lao juhtimine"

"1S-Logistika: Lao juhtimine" kui ssteem toetub tielikult "1S:Ettevte 8" tehnoloogilisele tegevusalusele ning on uue plvkonna programmitoode. See ssteem vimaldab tielikult automatiseerida kaasaegse laokompleksi kikide tehnoloogiliste protsesside juhtimist.

"1S-Logistika: Lao juhtimine" - see on otsuste automatiseeritud vastuvtmise ssteem, kaasaegse laokompleksi "aju". Ta vimaldab oluliselt tsta laot efektiivsust, nimelt:

  • optimeerida laopinna kasutamist
  • vhendada kauba hoidmiskulusid laos
  • vhendada kikideks laooperatsioonideks kuluvat aega
  • vhendada valesti tehtud laooperatsioonide arvu
  • suurendada kaupade arvestuse pidamise tpsust
  • vltida kulusid, mis on seotud kaupade piiratud realiseerimisthtajaga
  • vhendada sltuvust inimfaktorist.


Ssteemi arvukad edukad juurutamised tendavad, et seda ssteemi saab efektiivselt kasutada mis tahes suurusega ning kskik millist tpi laos - vikesest kauplusest kuni suure jaotuskeskuseni vi suure tstusettevtte valmistoodangu laoni kige erinevamates tegevusharudes.

Vikese pindalaga lao t automatiseerimiseks vib kasutada vrdlemisi odavat "paberit" tehnoloogiat. Selle ssteemi juurutamisel suurtes laokompleksides, kus tuleb juhtida ressursse (ttajaid, seadmeid) reaalaja reiimil, kasutatakse triipkoodi tehnoloogiat koos andmete kogumise raadioterminalide kasutamisega.

Seda ssteemi vib rakendada ka hiskasutuses olevas laos, sest ssteem lubab pidada kaupade ja operatsioonide arvestust omanike likes, samuti arvestada osutatud teenuste maksumust erinevate kategooriate alusel.

Ssteemi tunnusjooneks on ttingimustega kerge ja lihtne kohanemine praktiliselt igasuguse laokompleksi puhul, samuti kohanemine laokompleksi tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste nuete spetsiifikaga. Seda saavutatakse parameetrite paindliku hlestusega ilma programmeerijate osavtuta.

Ssteem "1S-Logistika: Lao juhtimine" on rakendatud "1S:Ettevte 8" keskkonnas ning ta sisaldab selle ssteemi tehnoloogilise aluse kiki eeliseid - mastaapide suurendamist, avatust, lihtsat haldamist ning konfigureerimist.

Ssteem toetab td, mida tehakse mitmesuguste kaubandusseadmete liikide abil: etikettide printeritega, triipkoodi skanneritega, andmekogumise batch- ja raadioterminalidega.

Ssteemi oluliseks vrtuseks on vimalus teda tielikult integreerida ettevtte juhtimise erinevate ssteemidega. Tihedam integreerimine saavutatakse siis, kui kasutatakse firma "1C" programmitooteid.

Ssteemi "1C-Logistika: Lao juhtimine" funktsionaalsus


Laotopoloogia lesanne ja kaubaarvestus laos

Ssteem vimaldab arvestust pidada mis tahes hulga ladude ning laosiseste alade kohta. Iga laotsoon koosneb lahtritest. Lahtri all meldakse igasugust kohta, mis on ette nhtud kauba hoidmiseks: lahtrit, lbisidukohta, tuba. Iga lahtri kohta antakse gabariidid ja maksimaalne kaal, mida ta kanda suudab.

Igal lahtril laos on oma aadress, mille alusel teda identifitseeritakse. Niisugune hoidmisssteem, mis phineb aadressil, vimaldab igal momendil kauba asukoha laos tpselt kindlaks mrata.

Kui kaupu hoitakse laos alustel, siis on vimalik pidada arvestust aluste ja nendel asuva kauba kohta. Aluse all meldakse igasugust taarat vi transpordihikut: alust, karpi, konteinerit jne.

Ssteemis eksisteerib tpne informatsioon kauba olemasolu kohta laos kikvimalikes mthikutes. Iga mthiku kohta antakse karateristikud gabariitide, mahu ja kaalu kohta.

Peale selle on ssteemis ette nhtud vimalus pidada kauba arvestust partiide, silimisthtaegade, serifikaatide ja seerianumbrite lisakarakterisikute likes (vrv, suurus, tidlus jne).

Laooperatsioonide lbiviimisel kontrollitakse lahtrite ja aluste mahutavust kauba mahu, koguse ja kaalu phjal.

Kauba vastuvtmine ja paigutamine laos

Kauba planeerimine ja vastuvtmine

Kauba saabumise vimalikeks allikateks vivad olla tarnijad (kui kauba toob kohale tarnija), kliendid (kui kliendid tagastavad kauba), teised laod (kui kaupa paigutatakse mber he ettevtte ladude vahel), tootmisplatsid (kui valmistoodang saabub tootmisest).

Sealjuures on ssteemis olemas mehhanism lao ettevalmistamiseks kauba vastuvtu ja paigutamise eesmrgil. Informatsiooni planeeritava vastuvtu kohta kannab sisse ja silitab ssteem.

Vastuvtu planeerimine vimaldab:

  • Sisestada infot kauba kohta vi tema triipkoodi kohta
  • Trkkida etikette kauba vi aluste jaoks
  • Valmistada ette aluseid
  • Kaasata kauba vastuvtmiseks tiendavaid ressursse (ttajaid, seadmeid)
  • Valmistada ette laoplatse kauba paigutamiseks nii vastuvtutsooni kui ka peamisse hoiutsooni (niteks, lao kokkusurumine vi aktiivse tsooni eeltoide).

On vimalik saada planeeritavst vastuvtust automaatselt informatsiooni niisugustest ssteemidest, nagu "1C:Tootmisettevtte juhtimine 8" ja "1C:Kaubanduse juhtimine 8" vi formaadis XML mis tahes muust infossteemist.

Kauba vastuvtmise protseduur vib endas sisaldada jrgmisi operatsioone:

  • Mahalaadimine vastuvtutsoonis
  • Identifitseerimine ja markeerimine
  • Kauba viimine vastavusse laos hoidmise standardiga
  • Kontroll saabunud kauba kvaliteedi le
  • Kauba lelugemine jne.

Ssteem vimaldab teostada kauba vastuvttu nii kauba tegeliku saabumise kui ka informatsiooni alusel planeeritava saabumise kohta. Viimasel juhul vib ssteem jlgida erinevusi planeeritud ja tegelikult vastuvetud kauba vahel. Erinevuste korral on vimalik saada nimekiri mittevastavuste kohta.

Kauba paigutamine laos

Prast kauba vastuvttu toimub selle paigutamine lattu hoiustamise phistsooni. Kauba paigutamise lesande formeerimine vib toimuda automaatreiimil.

Kauba paigutamine toimub nii, et selle edaspidist valimist saaks teha vimalikult optimaalselt. Tavaliselt jaotatakse ladu aladeks, kuhu kaup paigutatakse vastavalt ABC-klassifikatsioonile vi hoiustamise iserasustele (mittegabariitne kaup, nuded temperatuurireiimile, praak jne).

Iga kauba paigutamiseks antakse individuaalsed prioriteedid:

  • Kauba paigutamine vabadesse lahtritesse
  • Kauba paigutamine kasutusel olevatesse lahtritesse seal oleva samasuguse kauba juurde
  • Kauba paigutamine kasutusel olevatesse lahtritesse seal oleva teise kauba juurde
  • Teatud lahtri kinnistamine konkreetse kauba jaoks
  • Muud prioriteedid

Paigutamisel kontrollitakse kauba kaalugabariidi karakteristikuid. Lhtudes sellest informatsioonist, valib ssteem vlja ainult need lahtrid, kuhu seda kaupa on vimalik fsiliselt paigutada.

Samuti on vimalik kontrollida kaupade htesobivust laos. Niteks saab vlistada erinevate silitamisaegadega he ja sama kauba hes lahtris koos asumise vimaluse, et vltida eksimist selle kauba valimisel.

Kauba valimine, pakkimine ja rasaatmine

Kauba vimalikeks saajateks laost vivad olla kliendid (kauba rasaatmisel kliendile), tarnijad (kauba tagastamisel tarnijale), teised laod (kauba mberpaigutamisel he ettevtte ladude vahel), tootmisplatsid (materjalide ja komplektosade vljastamisel tootmisse) jne.

Ssteemis hoitakse informatsiooni kauba planeeritavatest rasaatmistest. See informatsioon vib olla aluseks ettevalmistavate rituste lbiviimisel (niteks, aktiivse tsooni lahtrite eeltoide vi rasaatmistsooni ettevalmistamine kogutud tellimuse vastuvtuks) ning kauba valimisel.

rasaatmise planeerimise alusel toimub kauba valimine. Kaupa vib valida he tellimuse titmiseks heaegselt nii ks kui ka mitu ttajat. Ka on ette nhtud vimalus, et mitme tellimuse heaegseks titmiseks valib kaupa ks ttaja.

Kauba valimise lesande automaatne formeerimine vib toimuda jrgmiste printsiipide alusel:

  • Valimine kauba partiid arvestades (FIFO, LIFO, ksitsi)
  • Valimine kauba silimisaega arvestades (FIFO, LIFO, ksitsi)
  • Kaupade valik lahtritest nende reitingu jrgi
  • Kaupade valik, lhtudes printsiibist, et tuleb vabastada maksimaalne arv lahtreid
  • Kaupade valik, lhtudes printsiibist, et ajakulu oleks minimaalne
  • Kaupade valik mthikute vimaliku asendamisega suuremate vi viksemate vastu
  • Kaupade valimine alustel.
  • Aktiivse tsooni automaatne eeltoide valiku tegemisel (kui aktiivses valikutsoonis kaupa ei ole)

Ssteem toetab kauba (komplekti) kokkupanekuoperatsiooni selle koostisosadest.

Prast kauba valikut vib lbi viia kokkupanekuoperatsiooni, mille tulemusena ilmub lattu komplekt, aga komplektosad kantakse laos maha. Vib viia lbi ka vastupidise operatsiooni - komplekti koost lahtivtmise.

Enne rasaatmist vib teha ka kauba pakkimise vi ?mberpakkimise. Sealjuures vib kaup olla mber pakitud kliendi poolt nutavatesse hoiustamishikutesse vi mber paigutatud teistele alustele vi muusse taarasse.

Valimis-, kokkupaneku- ja pakkimisoperatsiooni jrel satub kaup rasaatmistsooni ning sealt vib selle kliendile ra saata. Kui klient keeldub kogu kaupa vi teatud osa vastu vtmast, siis vib tellimuse dekomplekteerida ning teha kauba teistkordse lattu paigutamise.



Inventuur

Tieliku inventuuri lbiviimine vib phjustada kogu laot peatamise ning vastavalt ka kauba rasaatmise peatamise tellijatele. Seeprast viiakse paljudel juhtudel inventuur lbi phitd peatamata.

Kauba valikuline lelugemine laos ttskli perioodil vimaldab vhendada vi tielikult vltida t peatamist.

Ssteemis on ette nhtud jrgmised inventuuri tbid:

  • teatud kaubapositsiooni inventeerimine laos (nendes lahtrites, kus seda kaupa on)
  • inventuur lao vabalt valitud alal (viiakse lbi selle ala lahtrites)
  • thjade lahtrite inventeerimine (viiakse lbi visuaalne lahtrite kontroll nendes mingi kauba puudumise osas).

Inventuuri lbiviimisel blokeeritakse need lahtrid, kus toimub kauba lelugemine. On vimalik blokeerida lahtrit tervikuna, aga ka teatud kaupa lahtris. Prast iventuuri vetakse blokeering maha ning lahtrid on kttesaadavad laooperatsioonideks.

lesannete ja ressursside juhtimine

lesannete ja ressursside juhtimine sisaldab endas planeerimist, ressurssidega (personali ja seadmetega) seotud lesande vljastamist ja selle titmise kontrollimist. lesande all meldakse mis tahes operatsiooni vi operatsioonide gruppi, mis peab laos tehtud olema. lesandeid juhib lao dispeter reaalajas.

lesannete planeerimine toimub lhtuvalt selle titmiseks vajalike ressursside kttesaadavusest. On vimalik kehtestada lesannete titmise prioriteedid. Iga lesande jaoks vib luua ressursside nimestiku, nidates laottajate soovitatavamad rollid vi seadmete tbid (prioriteetide vhenemise jrjekorras). Seega, kui soovitavam ressurss ei ole antud momendil kttesaadav, siis vib kasutada madalama prioriteediga ressurssi.

lesande vljaandmisel fikseeritakse selle andmise aeg ning titmise eest vastutav ressurss. Ssteem toetab kahte (2) lesannete vljastamise meetodit.

"Pabertehnoloogia". lesanded vljastatakse paberkandjatel ning laottaja teeb nende titmise kohta mrke ksitsi. lesannete titmist kontrollib operaator samuti ksitsireiimil.

Raadioterminalid. Raadioterminalide kasutamise all meldakse samuti paberita tehnoloogiat. Raadioterminalidel on on-line hendus ssteemiga, mis tagab t reaalaja reiimil ning mis on kohustuslikuks nudeks suurte kaubakivetega suurtele ladudele.

lesandeid vib nende titmise protsessis ressurside vahel mber jagada, samuti vib neid peatada vi thistada. Iga laottaja kohta fikseeritakse kogu tema t ajalugu - s.o lesanded, mida ttaja titis, nende titmise aeg, kauba maht, seisakud jne. See vimaldab rakendada laopersonali ametikohustuste titmisel nende motiveerimise paindlikku ssteemi.

Triipkoodid

Ssteem toetab kaupade, lahtrite ja aluste triipkoodimist mis tahes triipkoodi tpide kasutamisega.

Kaupade triipkoode vib moodustada nende artiklit, seeriat, partiid, mthikut ja karakteristikuid arvestades. Seega saab triipkoodi jrgi identifitseerida ja jlgida kaupa, kiki tema omadusi ja karakteristikuid.

Triipkoode vib trkkida tavalise printeriga vi ka etikettide jaoks meldud spetsiaalse printeriga.

T ssteemis andmete kogumise raadioterminalide kasutamisega

heks ssteemi kige thtsamaks funktsiooniks on vimalus kasutada andmete kogumise laia spektriga raadioterminale terminali kliendireiimil Windowsis.

Ssteemi sisenemiseks peab laottaja lbi tegema identifitseerimisprotseduuri. Prast selle protseduuri lbimist loetakse laottaja lesande titmiseks aktiivseks ning kttesaadavaks. Neile ttajatele, kes ssteemi ei sisenenud, lesandeid ei vljastata. Aktiivsetele ttajatele vljastatakse lesanded andmete kogumise raadioterminalis vljailmuvate akende nol.

Ssteemis eksisteerib mratud lesannete titmise jrjestus (riprotsessid)

  • lelugemine (seda tehakse kaupade vastuvtu-, inventeerimis- ja rasaatmisoperatsioonide lbiviimisel)
  • Transportimine
    • tkiviisi (tkikaupa teostatava valiku puhul, kauba mberpaigutamisel aluste vi lahtrite vahel)
    • alustega (kauba paigutamisel, valimisel, eeltoite andmisel ning mberpaigutamisel tervete alustega).

lesanded formuleeritakse selliselt, et laottaja, kel ei ole tehnikaga ttamise vilumusi, saaks kiiresti ja veatult teha elementaarsed operatsioonid - minna lahtri juurde, panna sinna kaupa, seda le lugeda jne. Kiki operatsioone kinnitatakse lahtritele, kaubale vi alusele triipkoodi skaneerimisega vi "kuumale" klahvile vajutamisega.

lesannete ssteemis on tegevused, mida algatab laottaja vi mis toimuvad automaatselt triipkoodi skaneerimisel vi andmete kogumise raadioterminali klahvide kombinatsioonile ksitsi vajutamisel.

Eksisteerivad jrgmised tegevused:

  • edasi (leminek jrgmise lesande juurde)
  • probleem (jooksva lesande thistamine tekkinud probleemi tttu)
  • keeldumine (keeldumine operatsiooni titmisest, niteks kui ttaja ei ole ajutiselt kttesaadav)
  • lpetamine (operatsiooni titmise lpetamine, tegevus vib olla initsieeritud automaatselt kikide lesannete titmisel).

Ssteem vib osutada laottajale abi - saata kontekstikohase ettetlemise jooksva lesande titmiseks. Prast seda, kui laottaja on lesanded titnud, saadetakse tulemused otse elektroonilisse dokumenti, mille alusel lesanne planeeriti. Seega saab operaator jlgida tde kiku dokumendi alusel, ta peab lihtsalt selle dokumendi avama.

Vastutavate hoiuteenuste arvestus

Vastutava hoiuteenuse ladu osutab teistele ettevtetele kuuluva kauba hoiustamis- ning ka kauba ttlemisteenust.

Moodul "Vastutavate hoiuteenuste arvestus" tagab jrgmiste funktsioonide titmise:

  • Kaubaomanike arvestus
  • Kikide laooperatsioonide arvestus kaubaomanike likes
  • Tariifide andmine laooperatsioonide kohta kaubaomanike likes
  • Teenuste arvestus ja iga operatsiooni maksumuse kindlaks mramine
  • Osutatud teenuste kohta aruande formeerimine
  • Kauba arvestus omanike likes

Ssteem peab kaubaomanike nimestikku, iga omaniku kohta koostatakse unikaalne kaubakataloog. Eeskirjad t tegemiseks kaubaga ning kaubaoperatsioonide sooritamiseks vib anda individuaalselt iga omaniku jaoks.

Vastutava hoiuteenuse tariifid vib anda kohe kogu lao jaoks vi individuaalselt iga omaniku jaoks. Need antakse sltuvalt operatsioonis osalevast pakendikauba hulgast, kauba kaalust vi mahust, aluste arvust vi operatsiooni eest fikseeritud summast.

Teenuste arvestamisel hekordsete operatsioonide puhul kantakse tulemused kohe dokumenti, vajaduse korral vib neid korrigeerida, niteks lisada lisateenuse, mida osutati operatsiooni toimumise ajal.

Perioodilise teenuse arvestuseks, niteks hoiustamise korral, kasutatakse reglementeerivat dokumenti. Niisugust arvestust vib teha mis tahes perioodilisusest lhtudes.

Osutatud teenuste aruanded vivad olla koostatud vabalt valitud kujul.



Tarkvara
Pealehele
Hinnakiri 1S
Koolitus
1S
Hooldus ja teenused
Tellimus





E-Mail